Ehk siis mina isiklikult üritan nii palju, kui võimalik järgida LCHF põhimõtteid. Loobusin nisutoodetest, makaronidest, kartulitest, riisist, valgest saiast, nisujahust valmistatud küpsetistest. Okei, mitte täielikult 100%, pruuni riisi ja täisteramakarone söön küll edasi, aga olen tunduvalt vähendanud nende osakaalu. Kui varem olidki taldriku valitsejateks kartul/makaronid/riis ja liha, köögiviljad ning salatid olid pigem väikeseks lisandiks, siis nüüd on vastupidi.
Üritan vältida kiir- ja valmistoite, poolfabrikaate, vorstitooteid.... Kuna mu tööpäevad on pikad ning pole igapäevast kindlat rutiini, siis kahjuks päris ilma nendeta võimalik, sest mul pole alati lihtsalt aega kõike korralikult ja ise teha. Siiski proovin neid tooteid osta vajadusest, mitte mugavusest. On ju palju mugavam osta poest tööle midagi head, kui eelneval õhtul teha korralik lõunasöök valmis.
Seda esimest õiget toidupostitust oleks patt nimetada "retseptijagamiseks", sest tegu on maailma kõige lihtsama muna-võileivaga, mis aga on niii-niii maitsev. Sageli teen seda hommikusöögiks siis, kui eelmisel päeval pole viitsinud poes käia- muna ja leiba on ju alati- või kui on kuskile kiire.
Valmistuskäik on ka äärmiselt kerge. Ühele rukkileiva viilule aseta salatileht, juustuviil, natuke tomatit, kurki ja kõige peale praemuna. Miks mitte lisada ka peekonit, paprikat või sibularattaid? Lisan-muudan koostisosi vastavalt sellele, mis mul kapis parasjagu leidub, sest see "võileib" maitseb hästi ka siis, kui kasutada ainult kooslust leib-tomat-muna. Kuna ma üritan piirata oma leivatarbimist, olen vahepeal selle "retseptist" välja jätnud. Ja ikka on hea!
Muide, mina kasutan selle konkreetse hommikusöögi tegemiseks alati vutimune. Ma ei tea, kas mulle ainult tundub nii, aga ma saan näiteks kolme vutimunaga ühest leivast kõhu rohkem täis, kui kahest leivast kahe kanamunaga. Ja kuigi neil olulist (maitse)erinevust pole, siis vutimunal on see kuidagi...tugevam.
Ilmselt on asi selles, et võrreldes kana omaga, on vutimunadel kollane valge suhtes ülekaalus. Vutimunad sobivad keedetuna väga hästi ka salatite sisse. Minu jaoks on näiteks üks suur kanamuna liiga palju (kas siis niisama hommikusöögiks keedetuna või salati sees), kaks-kolm väikest vutikest aga täiesti piisav.
Kui ma varem ei teadnud nende kasulikkusest eriti midagi ja sõin vutimune, sest me saame neid tasuta, siis nüüdseks olen välja otsinud mõned olulised punktid:
1. Vutimunade toiteväärtus on 3-4 korda suurem, kui kanamunadel. Näiteks on vutimunades proteiini 13% võrreldes kanamunade 11%ga
2. Vutimunades on umbes kolm korda rohkem vitamiini B1 ehk tiamiini, mis on tuntud kui optimismivitamiin. Muu hulgas on see kasulik ka kaalu langetamiseks, südamele, seedimisele ja haavade paranemisele.
3. Vutimunad on head kaalujälgijatele. Need sisaldavad küll rohkem kolesterooli, kui kanamunad, aga neil pole nn. "halba" kolesterooli (LDL), vaid hoopis "hea" (HDL). Nende kahe vahe on selles, et LDL tekitab suuremat ohtu südamehaigustele, kuna seda tüüpi kolesterool kleepub veresoonte seinale. HDL seevastu aitab organismil "halvast" kolesteroolist vabaneda.
4. Vutimunad sisaldavad palju rauda, kaaliumit ja kaltsiumit.
5. Vutimune on kasutatud aastasadu "tervisetoiduna", võitlemaks astma, heinapalaviku ja nahaprobleemidega. Samuti pole täheldatud, et need pisikesed munad tekitaks allergiat (isegi neis, kel on see kanamunade vastu)
Hehh.. Esimene toidupostitus muutus kuidagi kiirelt vutimune ülistavaks, aga ma lihtsalt arrrrmastan neid :D Tuleb ainult meeles pidada, et ka neid ei ole hea üleliigselt tarbida.
Info vutimunade kohta leitud SIIT, SIIT ja SIIT
Liis
No comments:
Post a Comment