Kõrvitsapüree ja natuke teistmoodi kartul munaga

Oh jah, väga piinlik on vaadata viimase postituse kuupäeva.. Aga mis sa teed, kui elu trügib vahele :) Olen igasuguste põnevate ja tervislike retseptide katsetamise lükanud edasi kevade poole, kui on rohkem aega (ehk valgust) ilusaid pilte teha.. Samas pole väga tahtnud selliseid lihtsaid, kõigile-teada-sööke üles kirjutada.. Kuigi ka järgmised kaks toitu on äärmiselt lihtsad ja ilmselt ka paljudele juba tuntud, siis ei saa ma üle ega ümber sellest, kui maitsvad need on!

Kuigi ma muidu ei söö kõrvitsat üldse, hakkasid kõrvitsapüree-supist kuuldes neelud käima. Tänase päevani on see ainus püreesupp, mida hea meelega söön. Kui tavaliselt lisan kõrvitsale juurde nii kartulit, porgandit ja vahel ka kaalikat, siis seekord mitte.

Vaja läheb: 
Jupp kõrvitsat (ma ausalt ei tea, palju mul see tükk kaalus :D)
1 puljongikuubik
1 keskmine mugulsibul
2 suurt küüslauguküünt
2 spl merevaiku/muud sulajuustu
Soovi korral veel maitseaineid

Valmistuskäik: 
Puhasta-tükelda kõrvits, pane potti nii palju vett, et see kataks ära kõrvitsa ja purusta sisse ka puljongikuubik. Samal ajal prae pannil sibul ning küüslauk, lisa (koos pannile jäänud õliga) kõrvitsale ning keeda, kuni tükid on pehmed. Püreesta kogu poti sisu (ära vala puljongit vahepeal ära), lisa paar lusikatäit merevaiku, püreest veel ja valmis see äärmiselt lihtne supike ongi. Mina lisasin püreestamise ajal natuke basiilikut ja tüümiani, mis andsid huvitava nüansi juurde, hiljem raputasin peale aga tilli.

Lisandiks juurde võib praadida näiteks peekonit ja teha ahjus küüslauguleivakesi. Kui supp teha ainult kõrvitsast, jääb maitse natuke magusam, aga minu arust parem, kui koos kartuli-porgandiga.

Ma ei tea, kuidas teistega on, aga mul jääb püreed tehes seda alati ülipalju alles (isegi siis, kui söödud on juba neli kausitäit..) Mitu päeva üht ja sama toitu süüa ei tahaks, seega mõtlesin allesjäänud supiga katsetada. Valasin selle pannile ning paksendasin natuke sulajuustu ning jahuga.

Sain mõnusalt tummise kastme (ok, mõni võib vaielda, et tegu on ikkagi lihtsalt paksema püreesupiga :D), mis oli ahjuliha ning vokitud köögiviljade juurde suurepärane lisand. Kartsin küll alguses, et see jääb natuke liiga magus või kõrvitsamaitseline, et seda koos teiste taldrikul olevate asjadega nautida saaks, aga ei. Isegi elukaaslane, kellele tavaliselt kastmed ei maitse ja kellele isegi seesama püreesupp hästi ei istu, kiitis, et nii lisandina on see suurepärane!

Teiseks "avastuseks" on koorega kartulid munaga. Kuigi lchf-toitumine piirab kartuli tarvitamist, siis noh, aeg-ajal võib endale ju midagi lubada :) Kuna ma tegin neid päris ammu, siis ma ei mäleta täpselt koguseid, aga vast pole hullu.

Vaja läheb: 
kaks suurt (koorega) kartulit
neli muna
paar spl oliivõli
4 küüslauguküünt
1 keskmine sibul
peotäis riivitud juustu
maitseaineid (mina kasutasin tüümiani, kuivatatud tilli, ürdisegu ja kartulimaitseainet)

Valmistuskäik: 
Pese kartulid nii puhtaks kui võimalik ning poolita.
Sega kausis oliivõli, kaks purustatud/hakitud küüslauguküünt ning soovitud maitseained. Mulle meeldib kooslus tüümian-ürdisegu ja vahel ka basiilik.
Määri kartulid saadud seguga kokku ning küpseta ahjus peaaegu pehmeks.
Lase poolpehmetel kartulitel jahtuda ning kougi sisu ettevaatlikult välja, et koor jääks terveks ning tekiks "paadike".
Prae sisu pannil koos sibula, 2 purustatud küüslauguküüne ja juustuga.
Aseta paadikesed ahjuplaadile, lisa igaühesse natuke praetud segu. Suru see lusikaga õrnalt kokku, et jääks ruumi munale.
Löö igale kartulile peale üks muna nii, et kollane jääks terveks. Seejärel pane kartulid tagasi ahju ning küpseta u 180-200 kraadi juures, kuni munavalge on tahke.

NB: Et see õnnestuks nii, et muna ja kartul on valmis, aga kollane mõnusalt vedel ja voolav, tuleks tähele panna seda, et kartulid oleks suured ja munad väiksemad või väiksemate kartulite puhul kasutada vutimune! Kuna mul olid kartulid pigem pisemad ning kasutasin L-suuruses mune, pidin päris kaua ootama, et munavalge valmis saaks, selle ajaga jõudis kollane aga üleküpseda. Lisaks ei püsinud valge kartuli peal, vaid voolas rohkem küpsetuspaberile. Maitsel polnud küll viga, aga see oozy-gooey vedel munakollane oleks kindlasti parem :)

Liis 

Pasta aedvilja ja singiga

Kunagi helistati SIIT ja uuriti, kes meie majapidamises põhiline kokk on ning pakuti erinevaid retsepte.  Olin pakkumisega nõus ja lasin kahel patakal kohale tulla. Nii mõnigi retsept on hea ja maitsev. Ühel õhtul oli vaja kiirelt õhtusöök teha ja valisin selle.

Pasta aedvilja ja singiga

4 portsjonit

250g pastat (mina valisin lipsukesed)

1 sibul

1 küüslauguküüs

250g šampinjone

2 porgandit

2 suvikõrvitsat (suvikõrvitsas on 17kcal/100g)

2 sl sulavõid

1/4 aedviljapuljongit

100g ürtidega toorjuustu

soola ja pipart

1 tl hakitud aed-liivateed (mina seda ei kasutanud)

150g keedusinki

Valmistamine

Keeda pasta rohkes soolases vees ~10min mitte liiga pehmeks ja nõruta kuivaks.

Koori ja haki sibul ja küüslauk. Puhasta šampinjonid niiske rätikuga, lõika varred lühemaks. Olenevalt suurusest lõika šampinjonid kaheks või neljaks.

Koori porgandid, pese suvikõrvits, lõika ära õie-ja varreots. Riivi jämedalt porgandid ja suvikõrvitsad.

Kuumuta pannil rasv, prae sibul klaasjaks. Lisa küüslauk ja šampinjonid, prae koos 5minutit.

Vala puljond, lisa toorjuust ja sega kuni juust on sulanud. Lisa riivitud porgandid ja suvikõrvitsad, sega. Maitsesta soola ja pipraga (ning aed-liivateega). Hauta 5 minutit.

Lõika singi pekine serv, ribasta taisink ja tõsta pastaga aedvilja hulka, soojenda ja serveeri rohelise salatiga.

Ühes portsjonis:

430kcal

25g valku

16g rasva

46g süsivesikuid

Mulle meeldib nende IMP poolt saadetud retseptide puhul see, et neil on iga retsept eraldi lehel, ehk siis ei pea olema terve raamat laual. Lisaks on juures ka soovitused, näiteks selle toidu kohta on kirjutatud, kuidas pastat õigesti keeta:

et pasta keeks ühtlaselt tuleb seda keeta suures potis rohkes vees. 1l vett, 100g pastat. 1tl soola 1l vee kohta on paras. Pasta ei pea keema kaua, ent kogu aeg samal temperatuuril. Seetõttu pane kohe pärast pasta keevasse vette panemist potile kaas peale, nii taastub vee temperatuur kiiresti. Ühtlasema tulemuse saamiseks sega aeg-ajalt.

Kadi

Juustuga täidetud kanarind

Olen vist varemgi maininud, et kana on üks mu lemmikuid lihatüüpe. Seda on lihtne valmistada ning kanatoidud sobivad (olenevalt lisanditest) väga hästi nii tugevaks lõunasöögiks kui väiksemaks õhtueineks. See retsept on ise juba piisavalt rammus ja kõhtu täitev, et kõrvale võiks pakkuda midagi kerget. Näiteks wokitud köögiviljad või lihtne salat.

Kahe/nelja portsjoni jaoks läheb vaja: 
1 pakk kondita kanarinda (kaks suurt tükki)
2 spl toorjuustu
2-3 tl basiilikupestot
2,5 spl sojakastet
poole sidruni mahla
3-4 õhukest viilu juustu
mõned viilud tomatit
maitseaineid vastavalt soovile


Valmistuskäik:
Lõika lihatükkidele pikkupidi vahe sisse, niiet üks serv jääks kinnine. Kuna minu jaoks tundus üks tükk ühe portsjoni jaoks liiga suur, tegin need kõigepealt  pooleks, millest jätkus nelja portsjoni jaoks. Maitsesta liha kausis ja jäta veidikeseks seisma. Mina kasutasin tulist piprasegu, basiilikut, küüslaugupulbrit, sidrunimahla ja sojakastet.

Laota kanatükid laiali (nagu raamatud) ning määri siseküljed toorjuustu ja basiilikupestoga ning lisa viil juustu. Suru küljed õrnalt jälle kokku ning prae pannil vähese oliivõliga, kuni liha on küps. Vahepeal võid kasutada ka kaant, sest siis tekib sulanud toorjuustu-õli-lihamahlast mõnus kaste, mille sees on hea kana natuke hautada.

Lisaks võib vahele panna veel tomativiile, karripastat (kes soovib vürtsikust) ja näiteks ka peekoniviile, nagu soovitati algretseptis. Kuna mulle aga kahe erineva looma liha miksida ei meeldi, siis jätsin selle välja. Tomativiilud praadisin aga eraldi pannil, kanast järgijäänud "kastme" sees. Lisandiks wokkisin kiirelt ühe köögiviljasegu oliivõli, tšillikastme ja küüslaugupulbriga. Kuigi pooleks lõigatud kanarinna tükk tundus taldrikul nii väike, sai sellest kõhu väga täis. Sulanud toorjuust oli imbunud liha sisse ning muutis selle mõnusalt mahlaseks.

Liis

Kes ütles, et burks pole tervislik?

Kui mõelda tervislikule toitumisele (või dieedile), siis esimese asjana välistatakse igasugune rämpstoit, sealhulgas hamburgerid. Aga vahel lihtsalt tekib selle järgi vastupandamatu isu... eriti kui eelmine õhtu on peol käidud

Lugesin hiljuti kellegi jutukest burgeritest. Seal oli tõstatatud väga lihtne küsimus: kas sa sööd burksi kuiva saia pärast või mahlase pihvi-kastme-salati kombo tõttu? Kui nii hakata mõtlema, siis tõesti, kukkel on pigem kõige muu kooshoidmiseks. Miks siis mitte teha endale üks heategu, jätta sai vahele ning nautida ehedaid burksimaitseid hoopis kahe salatilehe vahel? LCHF'i jälgijad, kes eemaldavad toidulaualt nisutooted, peaks selle versiooniga eriti rahule jääma. Kes aga arvab (nagu mu elukaaslane), et õige hamburger pole ilma kuklita ikka see õige, võib proovida seda oopsie-leibadega.


Kotlette teen ma väga harva, aga burksi-tahtmine oli suur ning poes müüdavad valmistooted ei näinud üldse isuäratavad välja. Seega pole ma nende tegemises üldse nii osav, aga seda suurem oli rõõm, kui kotletid tulid mõnusad mahlased!

Nelja suure kotleti tegemise jaoks läheb vaja:
400g hakkliha
väike sibul
kaks küüslauguküünt
u 300-400 ml kana-/lihapuljongit
hakklihamaitseainet
tüümiani
basiilikut
rosmariini

Segasin koostisained (välja arvatud puljong) kokku, pätsisin neli kotletti ning asetasin ahjuvormi. Kallasin peale kuuma puljongi nii, et see ulatus umbes poole kotleti kõrgusele ja küpsetasin ahjus 180 kraadi juures. Kui pätsikesed oli enam-vähem valmis saanud, valasin puljongi ära ning lasin veel 15 minutit küpseda, et kotletid muutuksid krõbedaks ja ilusaks pruuniks. Puljongi lisamine andis juba maitselt palju juurde, rääkimata mahlasusest!

Ükski burks pole õige aga ilma kastmeta! Selle jaoks läheb vaja:
majoneesi
ketšupit
hapukoort
1,5 tl Djioni sinepit (võib ka muu veidi mahedam-magusam olla)
1 spl (hapu)kurgivedelikku


Kuna ma selle tegin silma järgi, siis täpselt ma ei teagi, palju mida panin. Majoneesi-hapukoort sai võrdselt, ketšupit natukene vähem. Hiljem lisasin ka kuivatatud tilli, aga see väga palju juurde ei anna.

Nüüd polegi midagi muud, kui panna burks kokku. Salatileht alla, peale otse ahjust tulnud kotlett, selle peale juust, mis sulab mmm-kui-mõnusaks, kaste, paar tomatilõiku, sibularatast, mõned hapukurgiviilud ja peale uuesti salatileht.

Kui ma selle valmistamise ajalgi olin veidi kõhklev, mis maitsega kõik olema saab, sest isud käisid ju selle õige burksi järgi, siis tuleb tõdeda, et saiast ma tõepoolest puudust ei tundnud. Maitsed olid kõik olemas, ära jäi ainult kuiv kukkel. Yummie, yummie, yummie:)

Liis

Kala taignas

Sain täitsa värsket haugi ja otsustasin õhtusöögiks teha kala taignas. Puhastasin kala ära ja tegin taigna.

~3kg kala tegemiseks läheb vaja:

• 6 muna
• pool klaasi vett
• 450g nisujahu
• 1spl soola
• 1tl pipart

Valmistamine:

Võta pott, vispelda lahti kuus muna. Lisa pipar ja sool. Sega segamini ning lisa vesi ja seejärel jahu. Koostisosade kogused on umbkaudsed, sest ma olen "silmajärgi" tegija :). Kui taigen on segatud, siis ma tavaliselt maitsen ning peab olema veidi soolakam, aga mitte üleliia, sest kala on kerge ning võtab maitsed kiirelt juurde.
(Kuna mu kogused on võetud lihtsalt silma järgi, siis maitse tainast ja lisa soola, et veidi soolakam oleks).

Seejärel asetasin kalaviilud taignasse, lasin olla umbes 5min ning hakkasin praadima, mõlemalt poolt kuldpruuniks. Kala on õrn ja saab kiirelt valmis.

Ideaalne koos mu ema tehtud koduse letshoga. :)

Miks kala on hea toiduaine, saate lugeda SIIT.


Kadi

Krõmpsud ahjuporgandid

Mulle pole kunagi meeldinud pehmeks keedetud/küpsetatud köögiviljad, olgu nendeks siis peedid, kaalikad või porgandid. Kui esimest kahte kuidagi veel söön, siis mulle absoluutselt ei maitse porgandid, kui nad pole..noh.. toored, lisaks see püreejas ning pehme tekstuur...võehh! Olen neid nõus sööma ainult väikeste tükkidena näiteks suppides või hautistes. Kuna tavaliste porgandite näksimisest saab aga kiirelt villand, siis mõtlesin välja alternatiivi- krõmpsud ahjuporgandid!


Nende valmistamine on väga lihtne. Vaja läheb ainult porgandeid (mida pisemad-peenemad, seda parem), küüslauku, oliiviõli ning maitseaineid.

Teen hakitud küüslaugust, natukesest oliivõlist ja basiilikust-rosmariinist-tüümianist "kastme". Segan sinna sisse väikesed porgandid ning lasen natuke seista. Seejärel küpsetan neid ahjus umbes 15 minutit 180-200 kraadi vahel. Mida kõrgem kuumus, seda parem, sest mulle meeldivad need eriti siis, kui nad on õõõige pisut kõrbenud, aga samas sisult veel krõmpsud. Muide, õli võib ka vabalt ära jätta, siis nad jäävad küll kuivemad/rohkem kõrbenud, aga maitsevad siiski hästi! Ahju asemel võib kasutada ka wok-panni.

Viimati tegingi oma krõmpse porgandeid salati ning pikkpoisi kõrvale. Kuigi viimase keerasin kiirelt kokku (hakkliha-muna-sibul-küüslauk-maitseained), siis elukaaslane ütles, et ma pole varem nii head pikkpoissi teinudki. Veidi enne, kui pikkpoiss valmis oli, viskasin ahjuvormi kõrvale ka porgandid, nii said need küpseda tekkinud mõnusas lihakastmes.

Liis

Küüslaugused ahjuseened

Kui mõelda šampinjonide peale, siis esimese asjana on silme ees ahjus küpsetatud, sinihallitusjuustuga täidetud ja peekonisse mässitud ümmargused ampsukesed. Mmmmnom! See, ning pasta sees praetud viilud, on kaks põhilist valmistusviisi, mida ma kasutan. Kui nüüd hiljuti skoorisin eriti hea hinnaga šampinjone, hakkasin otsima nende valmistamiseks midagi uut ja teistsugusemat.

Kahele sööjale läheb vaja:

1 pakk šampinjone
2 spl kapparit
3 suurt küüslauguküünt
2 spl õli
3 spl soolamata võid
2 tl sidrunimahla
peotäis värsket peterselli


Valmistuskäik:

1. Eelsoojenda ahi u 210 kraadini

2. Sega seened (suuremad poolita, väiksed võid terveks jätta) hakitud kappari ja küüslaugu, õli, näpuotsatäie soola ning pipraga.

3. Aseta saadud segu ahjuvormi ning lisa peale võitükid. Küpseta aeg-ajalt segades, kuni seened on õrnad ja kuldpruunid (u 15-20 minutit)

4. Pärast küpsetamist sega seened hakitud peterselli ning sidrunimahlaga. Serveeri kohe! Lisa taldrikule, seente peale, ka ahjus tekkinud küüslaugust leent.

Kuna seened üksi ei toida, siis tegin kõrvale kana poolkoibi ning elukaaslasele ka küüslauguseid ahjukartuleid. Mina ise oleks ehk tahtnud veidi särtsakamatki maitset, järgmine kord lisan ilmselt natuke rohkem sidrunimahla. Petersell ning küüslauk sobivad aga šampinjonidega väga hästi kokku, paremini, kui ma oleks arvanud! 

Toitumisalane teave ühe portsjoni kohta:

• Kaloreid 170
• Rasvu 15 g
• Kolesterooli 25 mg
• Süsivesikuid 5g
• Proteiini 4 g

_______________
Retsept pärit SIIT

Liis