Leheküljed

Wednesday, September 24, 2014

Pasta aedvilja ja singiga

Kunagi helistati SIIT ja uuriti, kes meie majapidamises põhiline kokk on ning pakuti erinevaid retsepte.  Olin pakkumisega nõus ja lasin kahel patakal kohale tulla. Nii mõnigi retsept on hea ja maitsev. Ühel õhtul oli vaja kiirelt õhtusöök teha ja valisin selle.


Pasta aedvilja ja singiga

4 portsjonit

250g pastat (mina valisin lipsukesed)
1 sibul
1 küüslauguküüs
250g šampinjone
2 porgandit
2 suvikõrvitsat (suvikõrvitsas on 17kcal/100g)
2 sl sulavõid
1/4 aedviljapuljongit
100g ürtidega toorjuustu
soola ja pipart
1 tl hakitud aed-liivateed (mina seda ei kasutanud)
150g keedusinki


Valmistamine

Keeda pasta rohkes soolases vees ~10min mitte liiga pehmeks ja nõruta kuivaks.

Koori ja haki sibul ja küüslauk. Puhasta šampinjonid niiske rätikuga, lõika varred lühemaks. Olenevalt suurusest lõika šampinjonid kaheks või neljaks.

Koori porgandid, pese suvikõrvits, lõika ära õie-ja varreots. Riivi jämedalt porgandid ja suvikõrvitsad.

Kuumuta pannil rasv, prae sibul klaasjaks. Lisa küüslauk ja šampinjonid, prae koos 5minutit.

Vala puljond, lisa toorjuust ja sega kuni juust on sulanud. Lisa riivitud porgandid ja suvikõrvitsad, sega. Maitsesta soola ja pipraga (ning aed-liivateega). Hauta 5 minutit.

Lõika singi pekine serv, ribasta taisink ja tõsta pastaga aedvilja hulka, soojenda ja serveeri rohelise salatiga.


Ühes portsjonis:
430kcal
25g valku
16g rasva
46g süsivesikuid


Mulle meeldib nende IMP poolt saadetud retseptide puhul see, et neil on iga retsept eraldi lehel, ehk siis ei pea olema terve raamat laual. Lisaks on juures ka soovitused, näiteks selle toidu kohta on kirjutatud, kuidas pastat õigesti keeta:
et pasta keeks ühtlaselt tuleb seda keeta suures potis rohkes vees. 1l vett, 100g pastat. 1tl soola 1l vee kohta on paras. Pasta ei pea keema kaua, ent kogu aeg samal temperatuuril. Seetõttu pane kohe pärast pasta keevasse vette panemist potile kaas peale, nii taastub vee temperatuur kiiresti. Ühtlasema tulemuse saamiseks sega aeg-ajalt.


Kadi

Tuesday, September 23, 2014

Juustuga täidetud kanarind

Olen vist varemgi maininud, et kana on üks mu lemmikuid lihatüüpe. Seda on lihtne valmistada ning kanatoidud sobivad (olenevalt lisanditest) väga hästi nii tugevaks lõunasöögiks kui väiksemaks õhtueineks. See retsept on ise juba piisavalt rammus ja kõhtu täitev, et kõrvale võiks pakkuda midagi kerget. Näiteks wokitud köögiviljad või lihtne salat.



Kahe/nelja portsjoni jaoks läheb vaja: 

1 pakk kondita kanarinda (kaks suurt tükki)
2 spl toorjuustu
2-3 tl basiilikupestot
2,5 spl sojakastet
poole sidruni mahla
3-4 õhukest viilu juustu
mõned viilud tomatit
maitseaineid vastavalt soovile


Valmistuskäik:
Lõika lihatükkidele pikkupidi vahe sisse, niiet üks serv jääks kinnine. Kuna minu jaoks tundus üks tükk ühe portsjoni jaoks liiga suur, tegin need kõigepealt  pooleks, millest jätkus nelja portsjoni jaoks. Maitsesta liha kausis ja jäta veidikeseks seisma. Mina kasutasin tulist piprasegu, basiilikut, küüslaugupulbrit, sidrunimahla ja sojakastet.

Laota kanatükid laiali (nagu raamatud) ning määri siseküljed toorjuustu ja basiilikupestoga ning lisa viil juustu. Suru küljed õrnalt jälle kokku ning prae pannil vähese oliivõliga, kuni liha on küps. Vahepeal võid kasutada ka kaant, sest siis tekib sulanud toorjuustu-õli-lihamahlast mõnus kaste, mille sees on hea kana natuke hautada.

Lisaks võib vahele panna veel tomativiile, karripastat (kes soovib vürtsikust) ja näiteks ka peekoniviile, nagu soovitati algretseptis. Kuna mulle aga kahe erineva looma liha miksida ei meeldi, siis jätsin selle välja. Tomativiilud praadisin aga eraldi pannil, kanast järgijäänud "kastme" sees. Lisandiks wokkisin kiirelt ühe köögiviljasegu oliivõli, tšillikastme ja küüslaugupulbriga. Kuigi pooleks lõigatud kanarinna tükk tundus taldrikul nii väike, sai sellest kõhu väga täis. Sulanud toorjuust oli imbunud liha sisse ning muutis selle mõnusalt mahlaseks.






Liis

Kes ütles, et burks pole tervislik?

Kui mõelda tervislikule toitumisele (või dieedile), siis esimese asjana välistatakse igasugune rämpstoit, sealhulgas hamburgerid. Aga vahel lihtsalt tekib selle järgi vastupandamatu isu... eriti kui eelmine õhtu on peol käidud




Lugesin hiljuti kellegi jutukest burgeritest. Seal oli tõstatatud väga lihtne küsimus: kas sa sööd burksi kuiva saia pärast või mahlase pihvi-kastme-salati kombo tõttu? Kui nii hakata mõtlema, siis tõesti, kukkel on pigem kõige muu kooshoidmiseks. Miks siis mitte teha endale üks heategu, jätta sai vahele ning nautida ehedaid burksimaitseid hoopis kahe salatilehe vahel? LCHF'i jälgijad, kes eemaldavad toidulaualt nisutooted, peaks selle versiooniga eriti rahule jääma. Kes aga arvab (nagu mu elukaaslane), et õige hamburger pole ilma kuklita ikka see õige, võib proovida seda oopsie-leibadega.


Kotlette teen ma väga harva, aga burksi-tahtmine oli suur ning poes müüdavad valmistooted ei näinud üldse isuäratavad välja. Seega pole ma nende tegemises üldse nii osav, aga seda suurem oli rõõm, kui kotletid tulid mõnusad mahlased!



Nelja suure kotleti tegemise jaoks läheb vaja:
400g hakkliha
väike sibul
kaks küüslauguküünt
u 300-400 ml kana-/lihapuljongit
hakklihamaitseainet
tüümiani
basiilikut
rosmariini

Segasin koostisained (välja arvatud puljong) kokku, pätsisin neli kotletti ning asetasin ahjuvormi. Kallasin peale kuuma puljongi nii, et see ulatus umbes poole kotleti kõrgusele ja küpsetasin ahjus 180 kraadi juures. Kui pätsikesed oli enam-vähem valmis saanud, valasin puljongi ära ning lasin veel 15 minutit küpseda, et kotletid muutuksid krõbedaks ja ilusaks pruuniks. Puljongi lisamine andis juba maitselt palju juurde, rääkimata mahlasusest!

Ükski burks pole õige aga ilma kastmeta! Selle jaoks läheb vaja:
majoneesi
ketšupit
hapukoort
1,5 tl Djioni sinepit (võib ka muu veidi mahedam-magusam olla)
1 spl (hapu)kurgivedelikku


Kuna ma selle tegin silma järgi, siis täpselt ma ei teagi, palju mida panin. Majoneesi-hapukoort sai võrdselt, ketšupit natukene vähem. Hiljem lisasin ka kuivatatud tilli, aga see väga palju juurde ei anna.

Nüüd polegi midagi muud, kui panna burks kokku. Salatileht alla, peale otse ahjust tulnud kotlett, selle peale juust, mis sulab mmm-kui-mõnusaks, kaste, paar tomatilõiku, sibularatast, mõned hapukurgiviilud ja peale uuesti salatileht.



Kui ma selle valmistamise ajalgi olin veidi kõhklev, mis maitsega kõik olema saab, sest isud käisid ju selle õige burksi järgi, siis tuleb tõdeda, et saiast ma tõepoolest puudust ei tundnud. Maitsed olid kõik olemas, ära jäi ainult kuiv kukkel. Yummie, yummie, yummie:)



Liis

Monday, September 22, 2014

Kala taignas

Sain täitsa värsket haugi ja otsustasin õhtusöögiks teha kala taignas. Puhastasin kala ära ja tegin taigna.

~3kg kala tegemiseks läheb vaja:

  • 6 muna
  • pool klaasi vett
  • 450g nisujahu
  • 1spl soola
  • 1tl pipart

Valmistamine:


Võta pott, vispelda lahti kuus muna. Lisa pipar ja sool. Sega segamini ning lisa vesi ja seejärel jahu. Koostisosade kogused on umbkaudsed, sest ma olen "silmajärgi" tegija :). Kui taigen on segatud, siis ma tavaliselt maitsen ning peab olema veidi soolakam, aga mitte üleliia, sest kala on kerge ning võtab maitsed kiirelt juurde.
(Kuna mu kogused on võetud lihtsalt silma järgi, siis maitse tainast ja lisa soola, et veidi soolakam oleks).

Seejärel asetasin kalaviilud taignasse, lasin olla umbes 5min ning hakkasin praadima, mõlemalt poolt kuldpruuniks. Kala on õrn ja saab kiirelt valmis.







Ideaalne koos mu ema tehtud koduse letshoga. :)

Miks kala on hea toiduaine, saate lugeda SIIT.


Kadi

Friday, September 19, 2014

Krõmpsud ahjuporgandid




Mulle pole kunagi meeldinud pehmeks keedetud/küpsetatud köögiviljad, olgu nendeks siis peedid, kaalikad või porgandid. Kui esimest kahte kuidagi veel söön, siis mulle absoluutselt ei maitse porgandid, kui nad pole..noh.. toored, lisaks see püreejas ning pehme tekstuur...võehh! Olen neid nõus sööma ainult väikeste tükkidena näiteks suppides või hautistes. Kuna tavaliste porgandite näksimisest saab aga kiirelt villand, siis mõtlesin välja alternatiivi- krõmpsud ahjuporgandid!


Nende valmistamine on väga lihtne. Vaja läheb ainult porgandeid (mida pisemad-peenemad, seda parem), küüslauku, oliiviõli ning maitseaineid.

Teen hakitud küüslaugust, natukesest oliivõlist ja basiilikust-rosmariinist-tüümianist "kastme". Segan sinna sisse väikesed porgandid ning lasen natuke seista. Seejärel küpsetan neid ahjus umbes 15 minutit 180-200 kraadi vahel. Mida kõrgem kuumus, seda parem, sest mulle meeldivad need eriti siis, kui nad on õõõige pisut kõrbenud, aga samas sisult veel krõmpsud. Muide, õli võib ka vabalt ära jätta, siis nad jäävad küll kuivemad/rohkem kõrbenud, aga maitsevad siiski hästi! Ahju asemel võib kasutada ka wok-panni.



Viimati tegingi oma krõmpse porgandeid salati ning pikkpoisi kõrvale. Kuigi viimase keerasin kiirelt kokku (hakkliha-muna-sibul-küüslauk-maitseained), siis elukaaslane ütles, et ma pole varem nii head pikkpoissi teinudki. Veidi enne, kui pikkpoiss valmis oli, viskasin ahjuvormi kõrvale ka porgandid, nii said need küpseda tekkinud mõnusas lihakastmes.





Liis

Saturday, September 13, 2014

Küüslaugused ahjuseened



Kui mõelda šampinjonide peale, siis esimese asjana on silme ees ahjus küpsetatud, sinihallitusjuustuga täidetud ja peekonisse mässitud ümmargused ampsukesed. Mmmmnom! See, ning pasta sees praetud viilud, on kaks põhilist valmistusviisi, mida ma kasutan. Kui nüüd hiljuti skoorisin eriti hea hinnaga šampinjone, hakkasin otsima nende valmistamiseks midagi uut ja teistsugusemat.



Kahele sööjale läheb vaja:

1 pakk šampinjone
2 spl kapparit
3 suurt küüslauguküünt
2 spl õli
3 spl soolamata võid
2 tl sidrunimahla
peotäis värsket peterselli


Valmistuskäik:

1. Eelsoojenda ahi u 210 kraadini

2. Sega seened (suuremad poolita, väiksed võid terveks jätta) hakitud kappari ja küüslaugu, õli, näpuotsatäie soola ning pipraga.

3. Aseta saadud segu ahjuvormi ning lisa peale võitükid. Küpseta aeg-ajalt segades, kuni seened on õrnad ja kuldpruunid (u 15-20 minutit)

4. Pärast küpsetamist sega seened hakitud peterselli ning sidrunimahlaga. Serveeri kohe! Lisa taldrikule, seente peale, ka ahjus tekkinud küüslaugust leent.




Kuna seened üksi ei toida, siis tegin kõrvale kana poolkoibi ning elukaaslasele ka küüslauguseid ahjukartuleid. Mina ise oleks ehk tahtnud veidi särtsakamatki maitset, järgmine kord lisan ilmselt natuke rohkem sidrunimahla. Petersell ning küüslauk sobivad aga šampinjonidega väga hästi kokku, paremini, kui ma oleks arvanud! 




Toitumisalane teave ühe portsjoni kohta:
  • Kaloreid 170
  • Rasvu 15 g
  • Kolesterooli 25 mg
  • Süsivesikuid 5g
  • Proteiini 4 g


_______________
Retsept pärit SIIT

Liis

Thursday, September 11, 2014

Sidrunikana tüümianiga




Ma arrrrrrmastan kana! Kui on valida ainult ühe liha vahel, mida elu lõpuni süüa, on selleks kana. Kui singid-hakklihad ja grillimishooajal šašlõkid-ribid välja arvata, siis väga sea- ning veiseliha poole käsi poes ei sirutu. Seega olen alati uute ja põnevate kanaretseptide otsingul. Praegune on nii imelihtne ja vähese ajaga valmiv (muidugi ka mmmm kui hea), et tõusis kiirelt mu lemmikuks!



Nelja portsjoni valmistamiseks läheb vaja:

3-4 kanarinda
2 keskmise sidruni mahla
1 sidruni riivitud koor
2 küüslauguküünt
1 spl tüümiani (hea, kui on värske, aga pakimaitseaine sobib ka)
1 tl pipart
1/2 tl soola


Valmistuskäik:

1. Eelsoojenda ahi 190 kraadini

2. Sega kokku sidruni mahl ja koor, hakitud küüslauk, tüümian, sool ja pipar

3. Aseta kana ahjuvormi ja kalla saadud segu peale nii, et kõik kanarinnad saaks sellega kokku

4. Küpseta ahjus umbes 40 minutit (või kuni vedelikku enam pole) jaaaaa....ongi kõik!




Tegu on mõnusalt hapuka ja hoopis teistsuguse maitsega roaga, kui ma olen harjunud. Tavaliselt maitsestan kana pigem vürtsikalt, seekord jäi liha aga hästi värske ja kuidagi.. kerge. Kes aga väga erksast maitsest lugu ei pea ning tahaks veidi mahedamat, siis saate hea tulemuse ka ainult ühe sidruni mahlaga. Mina tõmbasin küpsetuse vahepeal köögipintsliga segu kanale uuesti peale, aga seda seepärast, et mul üsna suur vorm ning vedelik valgus laiali.


Kuna mu elukaaslane ainult kana ning rohelist närida ei taha, siis tegin talle tomatist, kurgist, rukkolast, fetajuustust ja Caesari kastmest salati põhjaks, asetasin kana peale ja lisaks keetsin koorega kartulit ka. Endale võtsin kõrvale tomatit, kurki, rukkolat ja fetat.




Muide, kuigi fetat ei saa pidada päris tervislikuks toiduks (rasvasisaldus keskmiselt 40-50 protsendi vahel), siis kaalujägijatel soovitatakse seda siiski toidulauale lisada. Nimelt fetajuust sisaldab rasvhappeid, mis aitavad tekitada täiskõhutunnet ja põletavad tavalisest rohkem rasvu. Poodides on saadaval ka vähendatud (10-18%)  rasvasisaldusega fetat :)





Toitumisalane teave 1 kanarinna kohta:
  • Kaloreid 150
  • Rasvu 4 g
  • Süsivesikuid 2,4 g
  • Kiudaineid 0,08 g
  • Proteiini 25 g

_______________________
Retsept pärit SIIT
Info feta kohta SIIT ja SIIT



Liis

Krõbedad suvikõrvitsa-pulgad



Minu suvikõrvitsa-armastus sai alguse siis, kui mu elukaaslase tädi juures Soomes külas käisime ning grillil neid igasuguse täidisega tegime. Suve lõpus skoorisin sõbra vanaema käest ühe hiiiglasliku suvikõrvitsa ning enamiku tegin erinevate maitseainete, tomati ja juustuga ahjus ära. Lõpuks hakkasin otsima veidi teistsuguseid alternatiive ja komistasin just selle retsepti otsa.


Muide, kas teid pole juba ära tüüdanud tavapärane porgand-dipp-lillkapsas kombo, mida panna näiteks filmiõhtul lauale? Ega tervisliku poole pealt suurt valikut ju tegelikult poest kaasa haarata olegi. Need krõbedad pulgakesed sobivad snäkiks väga hästi!


Kahe inimese portsjoni jaoks läheb vaja: 

3 spl riivsaia (sobib ka manna, millega mina tegin)
2 spl peeneks riivitud juustu
1 munavalge
2 tl rasvavaba piima
2 normaalse suurusega suvikõrvitsat (pigem väiksemapoolset), millest saab u 16 pulka
veidi soojaks lastud pasta-, tšilli või tomatikastet


Valmistuskäik: 


1. Eelsoojenda ahi 200 kraadini

2. Sega kokku riivsai/manna ja riivitud juust. Teises kausis sega munavalge ja piim, klopi kahvliga, kuni need segunevad.

3. Kasta iga suvikõrvitsapulk kõigepealt riivsaia-juustu, siis munavalge-piima segusse ja lõpuks veereta uuesti riivsaia-juustu sees. Aseta pulgad küpsetuspaberile, mis on õrnalt määrdeainega koos.

4. Küpseta 15-18 minutit.

Serveeri sooja kastmega.


Kuna mul oli parasjagu lõunasöögiaeg käsil, siis kombineerisin kiirelt kokku kapsa-porgandisalati ja rukkola ning koos krõbeda suvikõrvitsaga sain ühe maitsva ja kerge eine.




Toitumisalane teave (neli pulgakest ja neli tl kastet):

  • Kaloreid 69
  • Rasva 2 g
  • Kiudaineid 1 g
  • Proteiini 1 g
  • Süsivesikuid 9 g
_________________
Retsept saadud SIIT

Liis

Toitumisnõustaja

2012 kevadel jäin rasedaks ja automaatselt mõtlesin, et oh, kui palju ma nüüd süüa võin, sest rase ju võib. Nii ma sõingi 7 kuud jutti KÕIKE, mida vaid tahtsin. Õnneks mul iiveldust polnud, seega kõik maitses. Eriti praekartul ja sinna peale hunnik majoneesi- nii võisin süüa kolm korda päevas. Seitsmenda kuu kontrollis arvas ÄE, et see pole normaalne, kui ma iga kuu 4kg juurde võtan ning saatis mu toitumisnõustaja juurde. Ühtlasi pidin tegema testi,  ega mul diabeeti pole. Toitumisnõustaja juures sain aru, et rasedus polegi üks suur söömaaeg.

Toitumisnõustajaks oli mul tore naine Bianka Peetson. Tema juurde minnes pidin viima enda söömiskava eelmise kolme päeva kohta. Selgus, et ega ma ei söögi üleliia palju, ma söön lihtsalt valesti. Ta tegi mulle joonise, kus on pool taldrikut salatit, veerand liha ning teine veerand kartul/riis/makaron. Tegelikult on organismil vaja kõiki toitaineid, lihtsalt mõnda rohkem ning mõnda vähem.

Tema soovitused:
  • toidu tegemisel kasutada kookosrasva (rohkem saab lugeda siit: SIIT). Aga noh olgem ausad, ma pole siiamaani endale seda ostnud. Unustasin ära ja kui meelde tuli, siis ma polnud linnas ja lõpuks ma sünnitasin ja siis ma ei käinud enam kuskil. Aga kasulik on see kindlasti.
  • vähendada riisi/kartuli/makaroni jms kasutamist. 
  • mitte nälgida. Ehk siis hommiku-ja lõunasöögi vahel võiks olla ka tass teed/mahla ja võileib näiteks singiga.  Sama ka lõuna-ja õhtusöögi vahel. Hea oleks, kui leivale läheks peale täissuitsuvorst, sink, tomat või kurk.
  • süüa võimalikult mitmekülgselt.
  • kohvi/teed juua ilma suhkruta, pigem meega.
  • puuvilju süüa pigem hommikul.

Kindlasti oli neid soovitusi veel, aga kahjuks ei meenu. Kookosrasva kasutanud pole ma siiani, kõike muud aga jälgin. Näiteks varem jõin kohvi kahe suhkruga, nüüd olen vähendanud seda poole lusikani. Tee on ilma suhkruta. Hommikuti söön putru/muna, lõuna ajal suppi või liha ja salatit. Kartulit, riisi ja makarone söön üsna vähe, palju parem on soe kaste, salat ja liha. Õhtuti teen midagi kerget, näiteks kodujuustu, kuhu lisan tomatit ja kurki, vahel ka paprikat. Vahepaladeks on mul kohv ja singileib või saib. Ja kuna mu elukaaslane kasvatas ühikas elades kõvasti kaalu, siis soovitas arst tal veidi kaalu kaotada. Nii ongi meil koos kergem jälgida, mida me sööme. Sellises stiilis süües on ta kaotanud juba 7kg. Sellest, milline on mu 1,5a lapse toidulaud, räägin mõni teine kord.

Enne toitumisnõustaja juures käimist ma sõin nii kuidas ise tahtsin, vahel lõunaks terve paki komme. Hommikuti ei söönud üldse ning tänu sellele oli vahel lõunaks pilt taskus. Tegelikult on hommikusöök päeva kõige tähtsam toidukord. Õhtusöök võiks olla pigem kergem, et organismil kergem oleks ning puhata saaks.


Kadi

Wednesday, September 10, 2014

Vürtsikas kanakarri



Sellest ajast saadik, kui ma Tartu söögikohas Vaga Mama rohelist kanakarrit proovisin, olen tahtnud seda ka ise kodus järgi proovida. Miskipärast olin alati arvamusel, et seda on väga keerukas teha. Okei, võib-olla sellist päris õiget ja audentset karrit tõesti, kuid praegune retsept ei jää maitse poolest küll Vaga Mama omale alla.


Nelja inimese/portsjoni jaoks läheb vaja:

1 pakk jahutatud kanarinda (u 450 g)
2 tl rukkijahu
1 tl soola
1/2 tl Cayenne'i pipart (selle puudumisel sobib ka Santa Maria tuline lihamaitseaine)
2 tl rapsiõli
2 küüslauguküünt
keskmine sibul
vastavalt vürtsikuse soovile 1-2 tl karripulbrit või -pastat
umbes 1 klaasitäis kanapuljongit
poolteist supilusikatäit tomatipastat
50 ml (u veerand klaasi) rasvatut jogurtit
veidi hakitud koriandrit



Valmistuskäik: 

1. Sega kokku jahu, sool ja pipar. Lisa tükeldatud kana ning jälgi, et jahusegu kataks kanatükke ühtlaselt.

2. Kuumuta õli ja prae kanatükid, kuni nad on kergelt pruunid. KUI kasutad karripulbrit, lisa ka see ning sega läbi. Aseta kana kõrvale.

3. Prae läbi sibul ning küüslauk. Kasuta selleks kas sama panni, mis kana puhul või paksemapõhjalist potti. Umbes kahe minuti pärast lisa puljong ja tomatipasta.

4. Lisa segusse kana ning kuumuta segu tasasel tulel umbes 8 minutit (või kuni kana on täiesti läbi küpsenud). KUI kasutad karripastat, lisa ka see.

5. Maitsesta koriandri ning vähese jogurtiga. Võid jogurtit kasutada serveerimisel väikese sortsukesena keset taldrikut või segada see ühtlaselt karri sisse, et muuta kaste kreemjamaks.

Kuna mul endal oli isu ainult selle kastme järgi, siis sõin seda "puhtalt". Maitses väga hästi, nagu paksem vürtsikas supp ning puudust millestki roa kõrval ei tundnud. Elukaaslasele serveerisin karri koos pruuni riisiga.

Mulle endale meeldivad väga igasugused vürtsikad, kurku põletavad road, see ei tundunud väga hull. Samas elukaaslane ütles, et tema jaoks sai see natuke liiga terav. Ehk kes tahab mahedamat maitset, võib lisada karripastat/pulbrit ainult ühe lusikatäie :)



Toitumisalane teave (ühe portsjoni -u 250g- kohta) 
  • Kaloreid 384,5 
  • Kolesterooli 72,9 g
  • Süsivesikuid 19,2 g
  • Proteiini 27,9 g
_________________
Retsept saadud SIIT


Liis

Thursday, September 4, 2014

Vutimunadest ning kerge hommikusöök

Enne, kui alustan, tahaksin siin lahti kirjutada, mis minu jaoks tähendab tervislik toitumine. Selle sõnapaari kuulmine toob esimese asjana pähe juurikad-salatid ja loobumise kõigest heast. Veel enne, kui tuli mõte see blogi teha, otsisin netis erinevaid toitumisviise, mille puhul poleks tegu konkreetse dieediga. Kõige enam hakkas neist meeldima LCHF-toitumine. Lühidalt öeldes tuleb oma toidulaual viia süsivesikute tarbimine minimaalseks/üldse ära kaotada ning asendada see rasvadega.

Ehk siis mina isiklikult üritan nii palju, kui võimalik järgida LCHF põhimõtteid. Loobusin nisutoodetest, makaronidest, kartulitest, riisist, valgest saiast, nisujahust valmistatud küpsetistest. Okei, mitte täielikult 100%, pruuni riisi ja täisteramakarone söön küll edasi, aga olen tunduvalt vähendanud nende osakaalu. Kui varem olidki taldriku valitsejateks kartul/makaronid/riis ja liha, köögiviljad ning salatid olid pigem väikeseks lisandiks, siis nüüd on vastupidi.

Üritan vältida kiir- ja valmistoite, poolfabrikaate, vorstitooteid.... Kuna mu tööpäevad on pikad ning pole igapäevast kindlat rutiini, siis kahjuks päris ilma nendeta võimalik, sest mul pole alati lihtsalt aega kõike korralikult ja ise teha. Siiski proovin neid tooteid osta vajadusest, mitte mugavusest. On ju palju mugavam osta poest tööle midagi head, kui eelneval õhtul teha korralik lõunasöök valmis.


Seda esimest õiget toidupostitust oleks patt nimetada "retseptijagamiseks", sest tegu on maailma kõige lihtsama muna-võileivaga, mis aga on niii-niii maitsev. Sageli teen seda hommikusöögiks siis, kui eelmisel päeval pole viitsinud poes käia- muna ja leiba on ju alati- või kui on kuskile kiire.


Valmistuskäik on ka äärmiselt kerge. Ühele rukkileiva viilule aseta salatileht, juustuviil, natuke tomatit, kurki ja kõige peale praemuna. Miks mitte lisada ka peekonit, paprikat või sibularattaid? Lisan-muudan koostisosi vastavalt sellele, mis mul kapis parasjagu leidub, sest see "võileib" maitseb hästi ka siis, kui kasutada ainult kooslust leib-tomat-muna. Kuna ma üritan piirata oma leivatarbimist, olen vahepeal selle "retseptist" välja jätnud. Ja ikka on hea!

Muide, mina kasutan selle konkreetse hommikusöögi tegemiseks alati vutimune. Ma ei tea, kas mulle ainult tundub nii, aga ma saan näiteks kolme vutimunaga ühest leivast kõhu rohkem täis, kui kahest leivast kahe kanamunaga. Ja kuigi neil olulist (maitse)erinevust pole, siis vutimunal on see kuidagi...tugevam.



Ilmselt on asi selles, et võrreldes kana omaga, on vutimunadel kollane valge suhtes ülekaalus. Vutimunad sobivad keedetuna väga hästi ka salatite sisse. Minu jaoks on näiteks üks suur kanamuna liiga palju (kas siis niisama hommikusöögiks keedetuna või salati sees), kaks-kolm väikest vutikest aga täiesti piisav.



Kui ma varem ei teadnud nende kasulikkusest eriti midagi ja sõin vutimune, sest me saame neid tasuta, siis nüüdseks olen välja otsinud mõned olulised punktid:

1. Vutimunade toiteväärtus on 3-4 korda suurem, kui kanamunadel. Näiteks on vutimunades proteiini 13% võrreldes kanamunade 11%ga

2. Vutimunades on umbes kolm korda rohkem vitamiini B1 ehk tiamiini, mis on tuntud kui optimismivitamiin. Muu hulgas on see kasulik ka kaalu langetamiseks, südamele, seedimisele ja haavade paranemisele.

3. Vutimunad on head kaalujälgijatele. Need sisaldavad küll rohkem kolesterooli, kui kanamunad, aga neil pole nn. "halba" kolesterooli (LDL), vaid hoopis "hea" (HDL). Nende kahe vahe on selles, et LDL tekitab suuremat ohtu südamehaigustele, kuna seda tüüpi kolesterool kleepub veresoonte seinale. HDL seevastu aitab organismil "halvast" kolesteroolist vabaneda.

4. Vutimunad sisaldavad palju rauda, kaaliumit ja kaltsiumit.

5. Vutimune on kasutatud aastasadu "tervisetoiduna", võitlemaks astma, heinapalaviku ja nahaprobleemidega. Samuti pole täheldatud, et need pisikesed munad tekitaks allergiat (isegi neis, kel on see kanamunade vastu)



 Hehh.. Esimene toidupostitus muutus kuidagi kiirelt vutimune ülistavaks, aga ma lihtsalt arrrrmastan neid :D Tuleb ainult meeles pidada, et ka neid ei ole hea üleliigselt tarbida.


Info vutimunade kohta leitud SIIT, SIIT ja SIIT

Liis